Kuivjääks nimetatakse CO2 tahket vormi. Atmosfäärirõhul on temperatuur umbes -79 C (-110,2 kraadi Fahrenheiti järgi). Aurustumine toimub täielikult, ilma jääkaineteta. Kuivjää ei ole mürgine, pole tuleohtlik, see on inertne, maitsetu ja lõhnatu. See on valget värvi ja tihedusega umbes 1500 kg / m3 (93,64 naela / ft3) kokkusurutud kujul.

Kuivjää on valmistatud vedelast süsinikdioksiidist (CO2). Kuivjää graanulite sees toimub vedela süsinikdioksiidi paisumine kontrollitud tingimustes ning selle tagajärjel moodustub süsihappelumi. Seejärel valmistatakse ekstruuderi otsikuga kõrgsurvestamise meetodil ümmargused ning kõvad graanulid (piklikud terad läbimõõduga 3 mm või 1,7 mm, vastavalt kasutatud ekstruuderi otsikule) erinevate seadmete puhastamiseks või valmistatakse suured graanulid / plaadid / plokid jahutamise eesmärgil.

Uudne kuivjää kasutusala on DRYICE puhastusmeetod, kus pindu puhastatakse samal põhimõttel nagu liivapritsiga, kuid pinnale pritsitakse liiva asemel kuivjää graanuleid nii, et ka raskesti eemaldatav mustus eraldub.

Kuivjääpuhastus on keskkonnasõbralik, kuna ei kasutata kemikaale. Selline puhastusmeetod on ka jäägivaba, ei teki heitvett ega jääkliiva. Jäägraanulid on võrreldes liivaga pehmed ning nendega saab puhastada ka õrnemaid pindu. Sellisel moel puhastamine on täiesti kuiv ning sellepärast sobib hästi materjalidele, mille puhul ei saa või ei soovita kasutada vett, lahusteid, liiva vmt. Hõlpus on kuivjääga puhastada näiteks õli, rasva, liimi, tahma, värvaineid, tolmu, kummi- ja plastmassijäänuseid.

Puhastamine kuivjääga on võimas, õrn, kuiv ja keskkonnasõbralik puhastusmeetod, mis ei tekita sekundaarseid jäätmeid ning mis on kasutuses mitmetes tööstusharudes.  Kuivjääga teostatav pindade puhastamine toimub tavaliselt graanulitega läbimõõduga 3 mm (0,12 tolli). Õhukeste pindade puhastamiseks saab kasutada ka graanuleid läbimõõduga 1,7 mm (0,06 tolli). Jahutamiseks kasutatakse kuivjääplokke ja suurema läbimõõduga (16 mm) graanuleid.